pp/kk/e.l.e.l.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaali kava on nüüdsest kõigile tutvumiseks avalik. Peanäituse kõrval kuulub sinna ka rakenduskunsti kommunikatsioonile pühendatud seminar, mahukas satelliitprogramm, publiku kohtumised kunstnikega ja giidituurid.

Triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21. aprillil ja see jääb avatuks 23. juulini. Näitusel on väljas 49 tööd 19 riigi kunstnikult. Rahvusvaheline žürii valis need välja 256 konkursile saadetud töö seast. Esindatud on keraamika, ehte-, klaasi-, tekstiili- ja sepakunst, traditsioonilisemate väikevormide kõrval ka videomeedium ja suuremad installatsioonid.

Triennaali avapäeval ehk 21. aprillil toimub kinos Sõprus rakenduskunstide kommunikatsioonile pühendatud seminar, kuhu saab juba ka registreeruda. Samuti saab publik triennaali ajal kohtuda kunstnikega ja osaleda juhendatud ringkäikudel.

Satelliitprogrammi kuulub 26 näitust, performance’it ja installatsiooni, toimumiskohaks galeriid, kohvikud, avatud stuudiod ja muud põnevad paigad üle Tallinna. Satelliitprogramm läheb lahti juba märtsi lõpus ja kestab augusti alguseni välja.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaal loodab aidata kaasa probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti ja disaini arengule ning soovib seda tutvustada võimalikult laiale publikule.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäituse konkursile saadetud 256 avaldusest valis rahvusvaheline žürii 50 tööd, mis pannakse välja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21. aprillil 2017 avataval peanäitusel “Ajavahe. Time Difference”. Konkursile olid oodatud tööd, mis seonduvad aja, tempo ning erinevate ajakäsitluste ja  -mõistetega mistahes võtmes. Avaldusi laekus kokku 32 riigist, näitusele valitud kunstnikud on pärit 19 erinevast riigist: Eestist, Norrast, Hollandist, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Ühendkuningriigist, Belgiast, Kanadast, Iirimaalt, Iisraelist, USAst, Lätist, Leedust, Hispaaniast, Hiinast, Šveitsist, Taivanist ning Prantsusmaalt.

Meil on hea meel välja kuulutada näitusele valitud kunstnke nimed:
Naama Agassi, Ulla Ahola, Monika Auch, Beverly Ayling-Smith, Sofia Björkman, Chloe Brenan, Lin Chang-Rong, Eunmi Chun, Sara Chyan, Johanna Dahm, Hilde A Danielsen, Patricia Domingues, Jurgita Erminaitė-Šimkuvienė, Sabin Garea, Ellen Grieg, Adam Grinovich, Dainis Gudovskis, Kay Guo, Anita Hanch-Hansen, Maarit Helistvee, Nils Hint, Trine Hovden, Katrin Kabun, Pille Kaleviste, Joshua Kosker, Eero Kotli, Riikka Latva-Somppi, Thérèse Lebrun, Krista Leesi, Felieke van der Leest, Jaakko Leeve, Ivo Lill, Nanna Melland, Johanne Ness and Hanne Overland, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Lucy Sarneel, Debra Sloan , Céline Sylvestre, Aet Ollisaar, OTSE! ja A5 (Nils Hint, Annika Kedelauk, Rainer Kaasik-Aaslav, Annika Pettersson, and Adam Grinovich), Yuka Oyama, Ruudt Peters, Annelies Planteijdt, Edu Tarin (in collaboration with Klein & Becker GmbH & Co), Octave Vandeweghe, Tanel Veenre, Estela Saez Vilanova, Lin Wang, Hedvig Winge, Kiyoshi Yamamoto.

Žüriisse kuuluvad kunstikriitik ja toimetaja André Gali Norrast, klaasikunstnik ja õppejõud Sarah Gilbert Ameerika Ühendriikidest, filosoof, kriitik ja õppejõud Eik Hermann Eestist, galerist, kirjutaja ja õppejõud Keiu Krikmann Eestist ning ehtekunstnik,  õppejõud ja Saimaa Rakenduskõrgkooli vabade kunstide õppetooli juhataja Eija Mustonen Soomest.

Tööde valiku põhimõtete kohta ütles žürii esimees André Gali: “Ühest küljest vaatasime muidugi, kuidas esitatud tööd haakusid näituse teemaga “Ajavahe. Time Difference” ning panime oma valikus rõhku põnevatele materjalidele, kujunditele ja värvidele. Samas jälgisime ka seda, kuidas tööd näituse kontekstis üksteisega suhestuvad. Soovisime leida erineva suuruse, materjali ja kunsitlise lähenemisega töid, mis omavahel dialoogi astuksid ning ka vaatajat kõnetaks.”

Triennaali peanäitus “Ajavahe. Time Difference” on avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04.17– 23.07.2017. Näitusel antakse välja üks peapreemia ja kaks võrdset teist preemiat, mis tehakse teatavaks avamisel 21. Aprillil 2017. Näituse preemiafond on 5000 eurot. Lisaks kuuluvad triennaali programmi seminar, satelliitnäitused ja kunstnike esitluspäev.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

2017. aasta kevadel toimuva rahvusvahelise 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäituse avatud konkurss lõppes 10. oktoobril. Konkursile esitati 256 tööd/töödeseeriat, kokku 243 kunstnikult/disanerilt 32 riigist. Lähipäevadel koguneb viieliikmeline rahvusvaheline žürii, et valida esitatud tööde hulgast välja peanäitusel eksponeeritavad tööd.

Žüriisse kuuluvad kunstikriitik ja toimetaja André Gali Norrast, klaasikunstnik ja õppejõud Sarah Gilbert Ameerika Ühendriikidest, filosoof, kriitik ja õppejõud Eik Hermann Eestist, galerist, kriitik ja õppejõud Keiu Krikmann Eestist ning ehtekunstnik ja õppejõud Eija Mustonen Soomest. Tööde valik on anonüüme ning osalejaid teavitatakse otsusest hiljemalt 21. novembril 2016. aastal.

Triennaali peanäituse avatud konkursist olid oodatud osa võtma üksikisikud ja grupid kõigilt rakenduskunsti ja disaini erialadelt. Oodatud olid nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul tööd teemadel, mis seonduvad aja, tempo, erinevate ajakäsitluste ja -mõistetega mis tahes võtmes.

Triennaali peanäitus teemal “Ajavahe. Time Difference” avatakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21. aprillil 2017. aastal.

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.
Marje ja Martini üks lemmik visuaalidest

7. Tallinna rakenduskunsti triennaali graafilise identideedi autorid on Marje ja Martin Eelma Tuumik stuudiost. Nad leidsid aega vastata paarile küsimusele ja avada tagamaid, miks Triennaal just nimelt sellise tunnusgraafika sai. Ning jagavad ka oma lemmikuid visuaalidest.

Tallinna rakenduskunsti triennaali visuaal on värviline ja silmatorkav, aga miks just selline? Kas selle taga on mingi lugu? Millest te inspiratsiooni saite?

Visuaali loomisel lähtume sisust ehk triennaali puhul siis teemast “Ajavahe. Time Difference.” Kui saime esimese lähteülesande/briifi, siis seal oli näitena juttu Itaalia ehtekunstniku Giovanni Corvaja aastatepikkusest ennastsalgavast ja tervet (tänapäevast) mõistust eiravast Kuldvillaku projektist, kus kunstnik loob karusnahku meenutavaid kullast rituaalseid esemeid. Esemed, mis koosnevad kuldtraadist, mille läbimõõt vaid 1/5 inimese juuksekarvast ning käega katsudes on pehmed nagu karusnahk. See võttis lihtsalt hingetuks ja pani mõtlema, kui erinev võib olla inimeste jaoks aeg. Triennaali teema kõnetas meid, aja käsitlus on me endi jaoks ka aktuaalne. Lisaks kangastusid mälupildid minevikust, mis on siiani meeles ja teemaga haakusid: kui Marje õppis Tartus ja pidevalt Tallinna ja Tartu vahet sõitis rongi-bussiga, siis pimedas öös rippusid ainult valgustatud aknad ja seal taga olid alati lood, aga 90 km/h mööda kihutades ja mitte peatudes ja paigale jäädes ei saanud neid kunagi teada.

Visuaali loomisel kujutlesime aja kulgu, kuidas me erinevate tempode juures tajume asju erinevalt, kui palju on võimalik erinevate tempode juures süveneda – suuri asju märkad kiiremini liikudes, detaile aeglasemalt liikudes. Kui tempo on pealesunnitud (teistsugune, kui sulle loomuomane või mingiks tegevuseks vajalik), siis tekivad nihked/nihestused, st sa näed küll ümbritsevat, aga see paistab sulle teisena, su reaalsustaju on nihkes. Sinu enda seisund muudab seda, millisena sa maailma näed.

Alguses mängisime värviliste pindadega, neid suuremateks ja väiksemateks jagades, püüdsime kiirust ja aeglust anda edasi eri värvi ja eri suuruste pindadega, tekitasime piirkondi, kus on rohkem või vähem infot koondunud. Sealt edasi kasutasime programmijuppi – mis töötas selliselt, et võisid tahvelarvutit raputada, keerata, teha muid liigutusi ja ette ei teadnud, mis ekraanil värvide ja kujunditega juhtub. Tekkisid värvide ja kujundite nihked, programm ajas reaalsuse segi, täiesti teistsugune maailm tekkis. Meile meeldis, see haakus hästi kiiruse ja aegluse teemaga, aja kuluga.

Tuumik on oma valdkonnas tuntud ja nõutud tegija – te saate endale kindlasti ise koostööpartnereid valida. Mis teid rakenduskunsti triennaaliga koostööd tegema inspireeris?

Meile on alati number üks tähtsusega see, milliste inimestega hakkame tööd tegema ja kas asi ise, mida tegema on vaja hakata, on oluline ja vajalik ehk kas sellel asjal üldse on mõtet. See peab meie maailmavaatega klappima. Ja asja sisu või kontseptsioon on meile hästi oluline visuaali loomisel. Valdkonna osas me piiranguid ei sea, see ei pea olema tingimata kultuur, kuigi see valdkond on meile südamelähedane. Oluline on, et endal oleks põnev teha seda tööd. Me ei taha ennast korrata ja püüame vältida seda, et endal hakkaks igav. Püüame leida selliseid projekte, mille sarnaseid me varem pole teinud, sellist suurt kunstisündmust me pole varem teinud. See info rahvusvahelisus paelub siin. Osalejad on kindlasti väga põnevad, niimoodi tööd tehes me saame palju rohkem ja süviti asjaga tutvuda, kui lihtsalt näitustel käies. See teeb selle asja nii toredaks, et me saame tööd tehes ise palju asju teada.

Marje ja Martini üks lemmik visuaalidest

 

Anu Almik


pp/kk/e.l.e.l.

2017. aasta kevadel toimuva rahvusvahelise 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali teemaks on “Ajavahe. Time Difference”: uuritakse aega ja selle erinevaid käsitlusi. Hetkel on kunstnikele ja disaineritele, kes rakenduskunsti vallas tegutsevad, avatud triennaali peanäitusel osalemise konkurss, ning andmaks osalejatele rohkem ettevalmistusaega, pikendasid korraldajad peanäitusel osalemise avalduste esitamise tähtaega 10. oktoobrini 2016.

Triennaali esinaise, ehtekunstnik Merle Kasoneni sõnul on suur ajakulu ning sellest tulenev mõtestatud ajakäsitlus kindlasti üks erinevaid rakenduskunsti erialasid siduv ühisjoon. “Praegune ajahetk tundub olevat kahe maailmavaate ristumismoment. Kiirmood ja muu kiirtarbimine – ning sellest tulenev masstootmine – on vähemalt vastutustundliku ja suuremat pilti omava inimese silmis oma aja ära elanud, otsitakse uusi suundi ja väljundeid. Rakenduskunstis on uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu ajakäsitlus muutunud – nii kavandamises, teostamises kui esitlemises, ja triennaal peanäitus annab võimaluse nende muutuste erinevaid tahke loomingu vormis läbi mõelda.” ütleb Kasonen.

Avatud konkursist triennaali peanäitusel osalemiseks on osa võtma oodatud üksikisikud ja grupid kõigilt rakenduskunsti ja disaini erialadelt. Näitusele on oodatud nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul tööd teemadel, mis seonduvad aja, tempo, erinevate ajakäsitluste ja -mõistetega mis tahes võtmes.

Täpsem info konkursist on siin. Esita oma töö läbi Defolio (tähtaeg 10. oktoober, 2016)

Tallinna rakenduskunsti triennaal on 1979. aastal loodud rahvusvaheline kunstisündmus. Triennaali eesmärk on pakkuda uut, aktuaalset ja ootamatut fookust, mille abil lähemalt vaadelda nüüdisaegseid rakenduskunsti- ja disainipraktikaid võimalikult laial skaalal. Triennaal on alati koondunud põhinäituse ümber ning teema lahtimõtestamiseks ja selgitamiseks toimub hulgaliselt lisaüritusi. Triennaali korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus.

Lisainfo:

Merle Kasonen
Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühenduse esinaine
merle@trtr.ee
+372 528 1637

Anu Almik