Kaotatud ja leitud

Ehtekunstnik Triin Kuke näitusel on vaatluse all, kuidas miski võib meie tähelepanualast välja jääda ja siis jälle tajuvälja sattudes midagi uut esile tuua. Neoonsed märgised asfaltil, varjav ja ilustav tekstiilkate ehitusplatsidel, torukatked, keermestatud teras ning betoon. Nende ajutiste maastike vahel ümbritsevad meid objektid ning nähtused, mis on oma triviaalsuses peaaegu nähtamatuks muutunud.

Näitusel on väljas kivimitest objektid, mis viitavad esemetele, mida kunstnik läbi juhuse alles mõned aastad tagasi märkama hakkas ning mis oma suvalisena tunduvas vormis omakorda märkamatuks jääda võivad. Läbi materjali maha graveerimise on kivimid minetanud oma jäikuse ning vormunud materjalile mitteomaselt painduvaks. Neid võib võtta tulevikust pärit fossiilidena, mis meid vari-objektidena ümbritsevad.

Triin Kuke loomingu kese on argipäevase jälgimisel ja selles uue avastamisel. Teda köidab vaevuaimatav nihestatus ning teisejärgulise esiletõstmine. Viimastel aastatel kasutab ta oma loomepraktikas looduslikke mineraale, mida läbi erinevate tehnikate töötleb.