Ese. Osa 2: “suletud vorm”

“Ese” jätkab autori tarbe- ja vabavormi vaheala tunnetuslikku uurimistööd, mis seisneb abstraktsele vormile tarbefunktsiooni liitmises ning kollektsiooni ja installatsiooni mõistete põimimises. Tervikliku lauaseadena eksponeeritud tarbeskulptuuride seeria lähtub õõnsatest esemetest: alustest, anumatest, toosidest, topsidest, vaasidest jne. Need tarbeesemete seas levinud liigitused ei määra ette muud kindlat otstarvet peale selle, et võimaldavad asju enda peale asetada või sees hoiustada. Õõnsuste, aukude, lohkude ja kumerustega intuitiivsed savivormid tõstatavad küsimuse: millal muutub vabavorm kasulikuks? Eksponeeritud objekte on võimalik kasutada tarbevormidena või vaadelda skulptuuridena. Selle ambivalentsuse näitlikustamiseks ja kunstinäituse olemusliku vaikelulisuse murdmiseks seadis kunstnik näituse keskel installatsiooni ümber. Esemed pöördusid, vahetasid asukohti ning õõnsad keraamilised (tarvilikud) vormid sulgusid kipsist (skulptuursete) kaantega, pakkudes nii kahte erinevat perspektiivi samade vormide vaatluseks.